PÄÄSUPESALASTE TOIMETAMISED
ÕPPEAASTA 2024-2025
Tunnuslause:
Võlumaailmas sünnib imesid!
Eesmärgid:
Võlumaailmas sünnib imesid!
Eesmärgid:
- Laps õpib läbi katsetamise, mängulise ja loova tegevuse algatusvõimet ning koostööd.
- Laps usub enda võimetesse ja teab, et hoolivusega nii enda, teiste kui ka looduse vastu saab maailma paremaks muuta.
- Lasteaia meeskond toetab ja teeb koostööd peredega lapse eesmärgipärasel arendamisel ning mitmekülgsete kogemuste pakkumisel.
ÕPPEAASTA 2023-2024
Tunnuslause:
Võlumaailmas sünnib imesid!
Eesmärgid:
Võlumaailmas sünnib imesid!
Eesmärgid:
- Laps õpib läbi katsetamise, mängulise ja loova tegevuse algatusvõimet, rahatarkust ning koostööd.
- Laps usub enda võimetesse ja teab, et hoolivusega nii enda, teiste kui ka looduse vastu saab maailma paremaks muuta.
- Lasteaia meeskond toetab ja teeb koostööd peredega lapse eesmärgipärasel arendamisel ning mitmekülgsete kogemuste pakkumisel.
Õppeaasta avaüritus "Võlumaailm avaneb" 07.09.23
|
"Mööda imelist teed, nii pikk tundub see. Näha tahaksin ma juba imedemaad. Võlumaa väravad on värvilised, säravad. Läbi nende võlumaale rõõmsasti kõik minna saame..." (S. Toompere "Väravamäng") |
|
Kas sina tead, et Võlumaailmas sünnib imesid? Pääsupesa lapsed seda natuke juba teavad, sest uue õppeaasta alguses, 7. septembril avanes meie õuealal Võlumaailma uks. Ja mis eriti vahva - kõik suured ja väikesed pääsud saavad nüüd terve õppeaasta selles Võlumaailmas koos mängida, seigelda ja avastada!
Hommikul oli keegi salapärane Kooser koos kaaslastega rühmadesse võlukirjad poetanud, kust saime juhised kokkusaamiseks. Lapsed ei jõudnud kuidagi ära oodata, millal nad saavad oma lemmik kostüümides õue peole minna.
Pärast lõputuna tundunud ootamist võis võlupidu alata! Laulsime ja tantsisime, kuni märkasime lumekuninganna Elsat, kes juhatas meid imelise võluukseni, mille kaudu sisenesime kohe päris VÕLUMAAILMA! Siin kohtusime Spidermani, Punamütsikese, haldjast ristiema, põrsatüdruku, Rocky, Kooseri ja Raamatukoiga, kes sõi raamatuid ja ta tegi kogu aeg nämm-nämm-nämm-nämm!
Vahvad tegelased jutustasid lugusid ning lapsed said teada, et lugudel võivad olla väga erinevad kodud: raamatud, filmid, multifilmid, pildid, laulud ja jutustused. Kooser jagas tarkusi, miks on hea osata lugeda ja miks Raamatukoi ei peaks raamatuid sööma. Kas sind tead seda?
Aga kus peidab ennast kõige rohkem lugusid? Loomulikult raamatukogus, mistõttu võlusime kõik koos Pääsupessa ÕUERAAMATUKOGU ning lubasime, et aitame Kooseri suurde tühja raamatusse lugusid kirjutada. Sellega veel meie imed ei piirdunud. Kooserilt sai iga rühm võluümbriku koos kirjaga… ning tundub, et teda võime sel Võlumaailma õppeaastal veel kohata.
Ja mis Võlumaailm see oleks, kui siin kohe palju imesid ei juhtuks. Lõpuks tuli välja, et siin on veel üks uks, mille juurde Võlumaailma tegelased meid juhatasid. Siit läbi minnes olime jälle tagasi Pääsupesa lasteaiamaailmas - seda juba koos vahvate võlumängude mõtetega!
Hommikul oli keegi salapärane Kooser koos kaaslastega rühmadesse võlukirjad poetanud, kust saime juhised kokkusaamiseks. Lapsed ei jõudnud kuidagi ära oodata, millal nad saavad oma lemmik kostüümides õue peole minna.
Pärast lõputuna tundunud ootamist võis võlupidu alata! Laulsime ja tantsisime, kuni märkasime lumekuninganna Elsat, kes juhatas meid imelise võluukseni, mille kaudu sisenesime kohe päris VÕLUMAAILMA! Siin kohtusime Spidermani, Punamütsikese, haldjast ristiema, põrsatüdruku, Rocky, Kooseri ja Raamatukoiga, kes sõi raamatuid ja ta tegi kogu aeg nämm-nämm-nämm-nämm!
Vahvad tegelased jutustasid lugusid ning lapsed said teada, et lugudel võivad olla väga erinevad kodud: raamatud, filmid, multifilmid, pildid, laulud ja jutustused. Kooser jagas tarkusi, miks on hea osata lugeda ja miks Raamatukoi ei peaks raamatuid sööma. Kas sind tead seda?
Aga kus peidab ennast kõige rohkem lugusid? Loomulikult raamatukogus, mistõttu võlusime kõik koos Pääsupessa ÕUERAAMATUKOGU ning lubasime, et aitame Kooseri suurde tühja raamatusse lugusid kirjutada. Sellega veel meie imed ei piirdunud. Kooserilt sai iga rühm võluümbriku koos kirjaga… ning tundub, et teda võime sel Võlumaailma õppeaastal veel kohata.
Ja mis Võlumaailm see oleks, kui siin kohe palju imesid ei juhtuks. Lõpuks tuli välja, et siin on veel üks uks, mille juurde Võlumaailma tegelased meid juhatasid. Siit läbi minnes olime jälle tagasi Pääsupesa lasteaiamaailmas - seda juba koos vahvate võlumängude mõtetega!
Maailmakoristuspäev
|
"Kuus aastat tagasi eestlaste eestvedamisel ellu kutsutud üleilmne Maailmakoristuspäev tuletab meelde, et mitte ükski mure ei leia vastust üleöö. Keskkonnateadlikkus, sealhulgas teadmine tarbimisest ning prügimajandusest, on ühiskonnas aastatega kasvanud, kuid probleem on endiselt lahendusjärgus."
(L. Vadama "Maailmakoristuspäev kutsub koristama kodukanti, kalmistuid ja randu") Meie armsad pääsupesalased andsid samuti oma panuse, et maailm oleks puhtam ja mõnusam paik. |
|
MESIMUMM
Mesimummid käisid koristamas lasteaia lähiümbrust. Nende marsruut kulges tiigi ümbruses ja TDK kooli läheduses. Enamasti leidsid nad koristades pabereid (nt kommi, śokolaadi) ja suitsukonisid. Lapsed arvasid, et küll need koolilapsed on suured magusasõbrad, sest kommipabereid oli väga palju :).
Arutleti ühiselt looduse/keskkonna hoidmise vajalikkuse üle (Miks tuleb loodust hoida ja mida saab looduse hoidmiseks ise ära teha). Mõned laste mõtted: Metsa ei tohi prügi maha visata, sest loomad võivad need ära süüa; tuleks rohkem jalgsi käia, sest autodelt tuleb halba tossu, mis ei mõju inimestele ja loomadele hästi; kui sa näed maas prügi, korjad selle üles; tuleb istutada rohkem taimi; ei tohi taimi lõhkuda, nt ei kisu puuoksi ja lehti).
Tegevus läks väga hästi - lapsed olid usinad ja hoolsad koristajad, asjalikud kaasamõtlejad ja arutlejad ning tublid õppekäigul osalejad.
Arutleti ühiselt looduse/keskkonna hoidmise vajalikkuse üle (Miks tuleb loodust hoida ja mida saab looduse hoidmiseks ise ära teha). Mõned laste mõtted: Metsa ei tohi prügi maha visata, sest loomad võivad need ära süüa; tuleks rohkem jalgsi käia, sest autodelt tuleb halba tossu, mis ei mõju inimestele ja loomadele hästi; kui sa näed maas prügi, korjad selle üles; tuleb istutada rohkem taimi; ei tohi taimi lõhkuda, nt ei kisu puuoksi ja lehti).
Tegevus läks väga hästi - lapsed olid usinad ja hoolsad koristajad, asjalikud kaasamõtlejad ja arutlejad ning tublid õppekäigul osalejad.
LOTTE
Lotted käisid lasteaia lähiümbrust koristamas. Lapsed korjasid väga usinalt - mindi isegi hasarti, kes leiab prügi. Leiti igasugust prügi, ka ohtlikke jäätmeid (patarei): paar pudelit, plast- ja kilepakendeid, kommipabereid jm.
Eelnevalt kaevasid Lotted üles kevadel maha maetud prügi (klaas/plekkpurk, plasttops, kommipaber, ajalehetükike, õunasüda). Lapsed veendusid, et ära kõdunevad vaid biojäätmed, teised mitte.
Eelnevalt kaevasid Lotted üles kevadel maha maetud prügi (klaas/plekkpurk, plasttops, kommipaber, ajalehetükike, õunasüda). Lapsed veendusid, et ära kõdunevad vaid biojäätmed, teised mitte.
PÄIKESEPÕNN
Lasteaias avanenud Võlumaailmast ja Maailmakoristuspäevast inspireerituna olid Päikesepõnni rühma lapsed ja õpetajad 11.09-15.09 PUHTUSEVÕLURID:
Alustasime maailma koristamist iseendast ja asusime kõik koos oma rühmaruumi ja mängupesasid puhtaks võluma, kasutades võlumiseks vett, seepi, lappi ja harja.
Sorteerisime mänguasju - katkised asjad, mida enam parandada ei saa, viskasime ära. Määrdunud mänguasjad pesime puhtaks. Igale mängule ja mänguasjale leidsime riiulis oma koha. Tegime ka kunstinäituse oma joonistustöödest "Mina koristan", kus meie vahvad puhtusevõlurid kujutasid kodus oleva lemmiklooma järelt koristamist, tolmuimejaga koristamist, põrandapesu ja kodu koristamist koos emmega.
Valisime välja ja märgistasime ära prügikasti, kuhu hakkame nüüd ja edaspidi viskama paberit ja pappi. Aga kuhu prügi rühmast viiakse? Käisime lasteaia prügimajas uurimas suuri prügikonteinereid.
Peame meeles ning tuletame ka üksteisele meelde, et enda järelt tuleb alati koristada, seda nii toas kui ka õues ja kui kõik nii teevad, siis saabki maailm puhtaks!
Hakka ka sina puhtusevõluriks - see on vahva!
Alustasime maailma koristamist iseendast ja asusime kõik koos oma rühmaruumi ja mängupesasid puhtaks võluma, kasutades võlumiseks vett, seepi, lappi ja harja.
Sorteerisime mänguasju - katkised asjad, mida enam parandada ei saa, viskasime ära. Määrdunud mänguasjad pesime puhtaks. Igale mängule ja mänguasjale leidsime riiulis oma koha. Tegime ka kunstinäituse oma joonistustöödest "Mina koristan", kus meie vahvad puhtusevõlurid kujutasid kodus oleva lemmiklooma järelt koristamist, tolmuimejaga koristamist, põrandapesu ja kodu koristamist koos emmega.
Valisime välja ja märgistasime ära prügikasti, kuhu hakkame nüüd ja edaspidi viskama paberit ja pappi. Aga kuhu prügi rühmast viiakse? Käisime lasteaia prügimajas uurimas suuri prügikonteinereid.
Peame meeles ning tuletame ka üksteisele meelde, et enda järelt tuleb alati koristada, seda nii toas kui ka õues ja kui kõik nii teevad, siis saabki maailm puhtaks!
Hakka ka sina puhtusevõluriks - see on vahva!
MÕMMIK
Mõmmikud viibisid maailmakoristuspäeva raames õppekäigul lasteaia lähiümbruses. Lapsed olid tublid koristajad ja prügi otsijad/leidjad. Tänu nendele on maailm ja meie ümbruskond jällegi veidikene puhtam. Iga laps andis oma panuse:
Hiljem prügi sorteerides oli leide igasuguseid: vana sokk, klaasist pudel, puuvilja koored, erinevad maiustuste paberid, katkised mänguasjad, kasutatud salvrätikud jne.
Loomulikult käis töö ja vile koos. Vahepeal puhkasime, siis jälle koristasime, puhkasime ja koristasime jälle. Tore avastus oli lasteaia kõrval asuv mänguplats, millel olevast liumäest sai kõrvuti alla lasta korraga kaks last - elevust kui palju.
Lastele meeldis väga puude vahele paigutatud slackline rada, millel tasakaalu harjutada sai. Kaasa võetud kolm kilekotti õnnestus täita erinevat liiki prügiga: paber-, bio-, klaas-, plastik- ja olmejäätmed. Koristamise teema haakus hästi meie nädalateemaga, milleks on rühma kokkulepped. Üks oluline punkt selles on, et koristan ise oma mänguasjad. Seega saime teises keskkonnas ja teisiti tegutsedes kinnistada veelkord planeeritut. Oh ja muidugi jäi tee peale mõnus porine lomp, kus sai plirts, plärts hüpata ja vastavat laulu kaasa laulda.
Hiljem prügi sorteerides oli leide igasuguseid: vana sokk, klaasist pudel, puuvilja koored, erinevad maiustuste paberid, katkised mänguasjad, kasutatud salvrätikud jne.
Loomulikult käis töö ja vile koos. Vahepeal puhkasime, siis jälle koristasime, puhkasime ja koristasime jälle. Tore avastus oli lasteaia kõrval asuv mänguplats, millel olevast liumäest sai kõrvuti alla lasta korraga kaks last - elevust kui palju.
Lastele meeldis väga puude vahele paigutatud slackline rada, millel tasakaalu harjutada sai. Kaasa võetud kolm kilekotti õnnestus täita erinevat liiki prügiga: paber-, bio-, klaas-, plastik- ja olmejäätmed. Koristamise teema haakus hästi meie nädalateemaga, milleks on rühma kokkulepped. Üks oluline punkt selles on, et koristan ise oma mänguasjad. Seega saime teises keskkonnas ja teisiti tegutsedes kinnistada veelkord planeeritut. Oh ja muidugi jäi tee peale mõnus porine lomp, kus sai plirts, plärts hüpata ja vastavat laulu kaasa laulda.
Tartu lasteaedade muusikapäev "Kes aias?"
Reedel, 29.septembril tähistasid Tartu linna lasteaiad Raekoja platsil rahvusvahelist muusikapäeva Tartu lasteaedade muusikaüritusega "Kes aias?". Pääsupesa lasteaiast osalesid Mesimummi, Pipi ja Lepatriinu rühmade koolieelikud, sh neli 5aastast tüdrukut. Suur tänu lastele, lapsevanematele ja õpetajatele! Suur aitäh, muusikaõpetaja Ille-Ida Nool!
Meediakajastused:
Tartu Postimees "Mitusada lasteaialast tähistas tantsu saatel muusikapäeva" (29.09.23)
Tartu linna Facebook
Aitäh, Anete Nool, fotode eest!
Meediakajastused:
Tartu Postimees "Mitusada lasteaialast tähistas tantsu saatel muusikapäeva" (29.09.23)
Tartu linna Facebook
Aitäh, Anete Nool, fotode eest!
Tartu Linna ja Maakonna Lasteaedade Spordipäev
Mesimummi rühma sportlikud koolieelikud osalesid 23.11.23 Tartu Linna ja Maakonna Lasteaedade Spordipäeval! Lapsed said endast parima anda 150m jooksus, paigalt kaugushüppes, teatejooksus, täpsusviskes ja harjutasid isegi teivashüpet.
Elevust tekitas muidugi ka härra Mammut, kes lastele kaasa elama oli tulnud. Auhinnaks said Mesimummid puuvilju ja torti, kuid mis peamine, väga vahvaid emotsioone!
LOE täpsemalt siit.
Elevust tekitas muidugi ka härra Mammut, kes lastele kaasa elama oli tulnud. Auhinnaks said Mesimummid puuvilju ja torti, kuid mis peamine, väga vahvaid emotsioone!
LOE täpsemalt siit.
Mõmmikud ja konkurss "Roheline kuusk"
Meie Pääsupesa kõige ägedamad Mõmmikud osalesid sel aastal ühel põneval jõulukuuse meisterdamise konkursil. Selleaastane jõulukuusk meisterdati rühma juba olemasolevast taaskasutatavast materjalist. Tegemist on Pere ja Kodu koostöös Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduga käima lükatud konkursiga „Roheline kuusk“!
Projekti eesmärk on teadvustada, et kõik, mille oleme endale ostnud, pole ka katkisena või ülejäägina prügi, vaid hoopis materjal millegi uue tarvis.
Mõmmiku rühma jõulukuusk on valminud munarestidest. Kaunistamiseks kasutati juba varasematel aastatel laste poolt meisterdatud kuuseehteid.
Loe lähemalt siit.
Projekti eesmärk on teadvustada, et kõik, mille oleme endale ostnud, pole ka katkisena või ülejäägina prügi, vaid hoopis materjal millegi uue tarvis.
Mõmmiku rühma jõulukuusk on valminud munarestidest. Kaunistamiseks kasutati juba varasematel aastatel laste poolt meisterdatud kuuseehteid.
Loe lähemalt siit.
Kohtumine lastekirjanik Epp Petronega
|
|
5.detsembril 2023 kell 16.00 oli Pääsupesa lastel ja lapsevanematel võimalus kohtuda päris lastekirjanikuga - Epp Petronega. Detsembri hakul ilmub Petronel uus raamat „Mamma köök“ ning pääsupesalased said juba praegu kuulda sealt mõnda lugu ja esitada kirjanikule küsimusi. Kohapeal oli soovi korral võimalus soetada raamatuid soodsamalt, koos autogrammi ja pühendusega.
Kirjanikust:
Epp Petrone tuli lastekirjandusse 2008. aastal. Ta alustas lüüriliste pildiraamatutega („Kust tuli pilv?“, „Siis, kui seened veel rääkisid“, „Ma kingin sulle jõe“), millega paralleelselt ilmutas omaeluloolisi väikelaste ettelugemisraamatuid („Marta varbad“, „Anna hambad“, „Leena peenar“ jt). Oma adressaaditundliku lähenemise tõttu said teosed väga menukaks, nii et neid on korduvalt uuesti välja antud. Väikelasteraamatutes näeme kirjanikku kui tähelepanelikku mudilaste jälgijat ja nende hingeelu head tundjat. Köitvad ja mõtlemapanevad on koolilastele mõeldud loomaloodki („Hiir püksis“). Eriline osa Petrone loomingus on Eestis vähem tuntud muinasjuttude töötlustel („Elas kord“, „Võlusõnad“, „Muinasjutte armastusest“).
Kirjanikust:
Epp Petrone tuli lastekirjandusse 2008. aastal. Ta alustas lüüriliste pildiraamatutega („Kust tuli pilv?“, „Siis, kui seened veel rääkisid“, „Ma kingin sulle jõe“), millega paralleelselt ilmutas omaeluloolisi väikelaste ettelugemisraamatuid („Marta varbad“, „Anna hambad“, „Leena peenar“ jt). Oma adressaaditundliku lähenemise tõttu said teosed väga menukaks, nii et neid on korduvalt uuesti välja antud. Väikelasteraamatutes näeme kirjanikku kui tähelepanelikku mudilaste jälgijat ja nende hingeelu head tundjat. Köitvad ja mõtlemapanevad on koolilastele mõeldud loomaloodki („Hiir püksis“). Eriline osa Petrone loomingus on Eestis vähem tuntud muinasjuttude töötlustel („Elas kord“, „Võlusõnad“, „Muinasjutte armastusest“).
Miksteater "Võti"
17.oktoobril 2023 käis Pääsupesas külas Miksteater.
Lavastus "Võti" tutvustus:
Viieaastane Säde on jäänud paariks tunniks üksi koju – ema ja isa on teatris. Kõlab koputus. Vanaisa! Säde rõõmustab, sest ta on vanaisa nii väga oodanud! Vanaisa on talle väga tähtis ja armas ning neil saab koos olema hirmus tore! Ainult et – uks on lukus ja suure ähmiga ei leia ta võtit. Vanaisa aga on teiselpool ust… Siit edasi liiguvad väike vaataja ja näiteseltskond mööda ühiseid salateid – ikka kokkusaamise poole!
Autor: Indrek Koff
Lavastaja: Kristo Toots
Lava- ja kostüümikunstnik: Maarja Meeru (Vanemuine)
Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres
Laval: Katrin Kalma või Kaia Skoblov ja Mart Toome (Tallinna Linnateater) või Kristo Toots
Etenduse kestvus on 40 minutit.
Lavastus "Võti" tutvustus:
Viieaastane Säde on jäänud paariks tunniks üksi koju – ema ja isa on teatris. Kõlab koputus. Vanaisa! Säde rõõmustab, sest ta on vanaisa nii väga oodanud! Vanaisa on talle väga tähtis ja armas ning neil saab koos olema hirmus tore! Ainult et – uks on lukus ja suure ähmiga ei leia ta võtit. Vanaisa aga on teiselpool ust… Siit edasi liiguvad väike vaataja ja näiteseltskond mööda ühiseid salateid – ikka kokkusaamise poole!
Autor: Indrek Koff
Lavastaja: Kristo Toots
Lava- ja kostüümikunstnik: Maarja Meeru (Vanemuine)
Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres
Laval: Katrin Kalma või Kaia Skoblov ja Mart Toome (Tallinna Linnateater) või Kristo Toots
Etenduse kestvus on 40 minutit.
Miksteater osales konkursil "Teater lasteaeda" lavastusideega „Võti“, mis osutus konkursil üheks väljavalituks. Programmi eesmärk on tutvustada lastele laiemalt keskkonnasäästlikkuse ja spetsiifilisemalt pakendite taaskasutamise temaatikat. Kõik programmi raames antavad etendused on vaatajatele tasuta.
Miksteatri kohta leiab lisainfot: www.miksteater.ee
Miksteatri kohta leiab lisainfot: www.miksteater.ee
Pääsupesa elektripäev
18. oktoobril 2023 käis Pääsupesa lastel külas Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA), kes korraldas lasteaiale elektripäeva. 2023 aasta juulis paigaldati Pääsupesa katusele päikesepaneelide park ja seega sooviti lastele tutvustada päikesepaneelide tööd.
Kuna me elektrit ei näe, kuule ega tunne, siis selle tõestuseks tehti erinevaid katseid, milles said osaleda ka lapsed. Võlupliiatsiga said lapsed elektrit näha, õhupalliga juukseid hõõrudes tekitati voolu, mõõdeti müra- ja soojusetaset. Punane värv tähistas sooja ja sinine külma kohta saalis.
Saadi teada, mis on vool ja milleks seda tarvis on. Lapsed arvasid, et vool on siis, kui saad telerit vaadata ja telefoni laadida. Näidati erinevaid vahendeid (nt termokaamera, päikesepaneel, patareid) ja räägiti, millised on vooluallikad (nt patareid, akud). Lapsed pakkusid vastuseks ka elektriposte. Kui tekib vooluring, siis saamegi elektrit. Kui saame särtsu, siis see on paha. Päikesepaneelid on meie tulevik - säästab loodust, on odavam. Pääsupesa lastele kingiti tänutäheks Särtsu Vandid ehk punased elevandid, mis sümboliseerivad tugevust, tarkust, jõudu ja tervist.
Kuna me elektrit ei näe, kuule ega tunne, siis selle tõestuseks tehti erinevaid katseid, milles said osaleda ka lapsed. Võlupliiatsiga said lapsed elektrit näha, õhupalliga juukseid hõõrudes tekitati voolu, mõõdeti müra- ja soojusetaset. Punane värv tähistas sooja ja sinine külma kohta saalis.
Saadi teada, mis on vool ja milleks seda tarvis on. Lapsed arvasid, et vool on siis, kui saad telerit vaadata ja telefoni laadida. Näidati erinevaid vahendeid (nt termokaamera, päikesepaneel, patareid) ja räägiti, millised on vooluallikad (nt patareid, akud). Lapsed pakkusid vastuseks ka elektriposte. Kui tekib vooluring, siis saamegi elektrit. Kui saame särtsu, siis see on paha. Päikesepaneelid on meie tulevik - säästab loodust, on odavam. Pääsupesa lastele kingiti tänutäheks Särtsu Vandid ehk punased elevandid, mis sümboliseerivad tugevust, tarkust, jõudu ja tervist.
Muumid liitusid Lugemisisu programmiga
|
Lugemisprogrammi "Lugemisisu"eesmärgiks on innustada 5–13-aastasi lapsi lugema, pakkudes selle juurde mängulist lisategevust. Lapsed saavad raamatukogust valida endale lugemiseks meelepäraseid raamatuid. Läbiloetud teosed pannakse lugemispassi kirja ja täidetakse nende kohta loomingulised ülesanded. Õppeaasta lõpus premeeritakse kõiki lugemispassi täitnud lapsi lugemisdiplomiga. Lasteaialapsed saavad lugemisprogrammis osaleda õpetaja eestvedamisel rühmana. Programmi läbinud rühmasid tunnustatakse lugemisdiplomiga.
|
|
Muumid liitusid Lugemisisu programmiga ja käisid õppekäigul Annelinna raamatukogus. Esimesel kohtumisel toimus:
- programmi lühitutvustus;
- iga laps sai endale meisterdada oma nimega logo programmis osalemiseks;
- "Nukitsamehe" raamatu lühitutvustus;
- vestlus sellest, kuidas raamatukogus käitutakse;
- mängiti koos mängu "Kes nii teeb?" (laps sai näidata, kas Nukitsamehe või paipoiss Antsu pilti);
- raamatuvõimlemine: lapsed olid nagu raamatud riiulis;
- lapsed said iseseisvalt vaadata ja uurida raamatuid;
- valiti rühmas lugemiseks kaasa erinevaid raamatuid.
LOE lähemalt siit.
- programmi lühitutvustus;
- iga laps sai endale meisterdada oma nimega logo programmis osalemiseks;
- "Nukitsamehe" raamatu lühitutvustus;
- vestlus sellest, kuidas raamatukogus käitutakse;
- mängiti koos mängu "Kes nii teeb?" (laps sai näidata, kas Nukitsamehe või paipoiss Antsu pilti);
- raamatuvõimlemine: lapsed olid nagu raamatud riiulis;
- lapsed said iseseisvalt vaadata ja uurida raamatuid;
- valiti rühmas lugemiseks kaasa erinevaid raamatuid.
LOE lähemalt siit.
Rahvusvaheline AITÄH-päev
|
Rahvusvaheline aitäh-päev on 11. jaanuaril - headusel on võlujõud.
Päikesepõnnid arutlesid koos, kes Pääsupesa lasteaias töötavad, mida nad nende heaks teevad ja kuidas nad saaksid neid tänada. Lisaks arutleti, kas tänada saab ainult inimesi või kedagi veel? Kõik lapsed olid nõus, et tänada saab kedagi veel. Aga keda siis? Üks poiss arvas, et tänada saab iseennast. Selgus, et poiss tänab ennast selle eest, kui ta on kellelegi teisele näiteks midagi kinkinud. Päikesepõnnid otsustasid ühiselt teha Pääsupesalastele tänulipukesed. Iga laps sai lipukesele kirjutada AITÄH ja öelda, mille eest ta tänulik on. Enne lõunaund oli vaja neil täita veel salajane ülesanne: viia tänusõnad kohale nii vaikselt, et mitte keegi neid ei märkaks. Lastes tekitas see palju põnevust ja elevust. Aitäh, armsad Päikesepõnnid, vahva üllatuse eest! |
|
Aitäh-päeva algatas 1994. aastal Chicagos elanud kirjanik, kunstnik ja eventoloog Adrienne Sioux Koopersmith (1952). Kuna Koopersmith on aluse pannud rohkem kui 1500 täht- või pidupäevale, siis on teda ajakirjanduses hakatud nimetama Ameerika esieventoloogiks. Naise enda definitsiooni järgi on eventoloog inimene, kes loob altruistlikke, harivaid, tervistavaid või lihtsalt toredaid sündmusi ja pidupäevi.
Aitäh-päeva tuleks tähistada kõigil inimestel, sest tänusõnadel olevat maagiline toime - nende sõnadega kingivad inimesed üksteisele rõõmu, avaldavad tähelepanu ja annavad edasi positiivseid emotsioone. Esijoones püütakse tänada kõiki kalleid inimesi lihtsalt selle eest, et nad olemas on.
Espenberg, A. "Maailma tähtpäevad", Tammerraamat 2014
Teater Nipitiri "Põrsaproua pannkoogipidu"
25. märtsil 2024 kell 16.00 käis Pääsupesa lastel külas Teater Nipitiri, mis pakub noortele teatrisõpradele vaatamiseks klassikalisi sirmietendusi.
Etenduse "PÕRSAPROUA PANNKOOGIPIDU" tutvustus:
Põrsaproua Rosalinda Rõngassaba küpsetab kõige isuäratavamaid pannkooke terves maailmas ja korraldab pidusööminguid, et kõik pannkoogisõbrad saaksid maiustama tulla. Koos pisitütre Roosi Rõõmurosinaga ootavad nad jälle külalisi, kuid ootamatult kostab köögist hirmsat kolinat. Põrsaproua tormab kööki ja avastab, et kõik pannkoogid on kadunud ja isegi toored munad on ära söödud, ainult koored vedelevad veel köögi põrandal. Külalised on tulemas, kuid uute munade ostmiseks ei ole põrsaproual enam raha. Mida küll teha?Nüüd algavad seiklused, kus saame teada, kuidas on looga seotud alati näljane rott Orlando Osavnäpp ning kes on täiesti ootamatult ja täiesti ootamatust kohast ilmunud Theodor Tiburull. Saame tuttavaks ka farmer Felixi, kukk Gregorius Kisakõri ning kanamamma Katharina Kaagutajaga.
Etendus räägib aususest, töökusest ja sõprusest. Lisaks õpetlikule momendile on loomulikult ka palju seiklusi, lusti ja nalja.
Etenduse "PÕRSAPROUA PANNKOOGIPIDU" tutvustus:
Põrsaproua Rosalinda Rõngassaba küpsetab kõige isuäratavamaid pannkooke terves maailmas ja korraldab pidusööminguid, et kõik pannkoogisõbrad saaksid maiustama tulla. Koos pisitütre Roosi Rõõmurosinaga ootavad nad jälle külalisi, kuid ootamatult kostab köögist hirmsat kolinat. Põrsaproua tormab kööki ja avastab, et kõik pannkoogid on kadunud ja isegi toored munad on ära söödud, ainult koored vedelevad veel köögi põrandal. Külalised on tulemas, kuid uute munade ostmiseks ei ole põrsaproual enam raha. Mida küll teha?Nüüd algavad seiklused, kus saame teada, kuidas on looga seotud alati näljane rott Orlando Osavnäpp ning kes on täiesti ootamatult ja täiesti ootamatust kohast ilmunud Theodor Tiburull. Saame tuttavaks ka farmer Felixi, kukk Gregorius Kisakõri ning kanamamma Katharina Kaagutajaga.
Etendus räägib aususest, töökusest ja sõprusest. Lisaks õpetlikule momendile on loomulikult ka palju seiklusi, lusti ja nalja.
Pääsupesa sünnipäev
5. detsember 2023 tähistasime üheskoos Pääsupesa 51. sünnipäeva. Hommik algas küpsisetordi tegemisega ja õhtuooteks said lapsed selle ise ära süüa. Saalis ootas lapsi Kooseri ja tema sõprade varjuteater, mis pakkus neile palju naerulusti. Kooser oli sünnipäev, kus tekkis palju prügi, mida hakati koos sõpradega sorteerima. Saime teada, et alati ei pea kõike ära viskama, vaid asjadele saame anda ka uue elu. Näiteks munakarpidesse saab seemneid külvata, lastele meelepäraseid meisterdusi ja kaunistusi luua. Kooser sorteeris biojäätmeid (banaanikoored), pakendeid (jogurtitops), paberit/pappi (küpsisekarp). Kui töö sai tehtud, siis tuli disko, kus lauldi ja tantsiti.
Lastepäev ja õppeaasta lõpetamine
3.juunil 2024 tähistasime õues kõik koos lastepäeva. Kõigepealt andsime Minu Unistuste Päeva esindajale üle laadal heategevuseks kogutud raha - annetasime oli 1414 eurot. Edasi said lapsed endale vabalt valida erinevaid mängupesasid ja liikuda ühest pesast teise: klotsipesa, raamatupesa, sädelusepesa jne. Väga populaarne oli näiteks soolaveega maalimine.
ÕPPEAASTA 2022-2023
Tunnuslause:
Hoogsalt loodusega koos – hoolin, avastan ja mänge loon!
Eesmärgid:
Hoogsalt loodusega koos – hoolin, avastan ja mänge loon!
Eesmärgid:
- Laps õpib väärtustama ning tugevdama oma tervist läbi erinevate (õue)tegevuste ja liikumise.
- Laps teab, et headuse ja hoolivusega nii enda kui ka teiste vastu saab maailma paremaks muuta.
- Lasteaia meeskond toetab ja teeb koostööd peredega lapse eesmärgipärasel arendamisel ning mitmekülgsete kogemuste pakkumisel.
TARTUMAA LIIKUMISPIDU 2023
|
Iga kolme aasta tagant on Tartumaa mudilastel põhjust rõõmustada, sest toimub maakonna lasteaedade liikumispidu. Tänavune pidu oli juba seitsmes. Eelmisel korral, aastal 2020, tuli koroonaviiruse tõttu see ära jätta. See-eest korraldati tänavu Tartu Ülikooli spordihoones uhke pidu.
Peo teema oli sedapuhku "Seiklused matkarajal". Täpselt nii, nagu pealkiri lubas, viisid mudilased ja nende juhendajad pealtvaatajad mõnusale suvisele matkale, kus sai nautida päikesetõusu ning tee peal kohata ka igasuguseid põnevaid tegelasi, nagu näiteks tiigis konutavad konnad, uhked pokud, kaunid liblikad. Selleks et publik pikast istumisest ei tüdineks, korraldasid kelmikad metsloomad meeleoluka ühisvõimlemise. LOE siit. |
"KÄRBSED" – PÄÄSUPESA (Egle Madissoo, Maive Mõttus)
Foto: Margus Ansu |
PRIA KOOLIKAVA PROJEKTI VAHVAD TEGEMISED 2023
Pääsupesa lasteaed osaleb Tartu linna PRIA Euroopa Liidu Koolikava projektis.
PRIA projektidega tõstetakse teadlikkust põllumajandusest ja taimekasvatusest: õpitakse väärtustama toitu, seda ise kasvatama ning töötlema; arendatakse mänguliselt keskkonnahoidlikku mõtteviisi; kujundatakse tervisliku toitumise harjumusi; õpetatakse toidu säilitamise erinevaid võimalusi; külvatakse, istutatakse ja hooldatakse taimi; degusteeritakse ja valmistatakse piimatooteid.
Läbi looduskeskkonnas tegutsemise õpib laps looduses toimuvat tähele panema, tajuma erinevate meelte abil, väärtustama looduses liikumist ja tegutsemist, hoolitsema taimede eest, kasutama säästlikult looduslikke vahendeid (komposteerimine), õpib tundma erinevaid juur- ja köögivilju, nende kasulikkust tervisele, õpib märkama muutusi looduses aastaaegade vahetumisel.
Talu külastuse eesmärgiks on tutvustada lastele põllumajanduslikke tegevusi ja toidusektorit üldisemalt. Lapsed külastavad põllumajandus-tegevusega mahetalu, kus neile tutvustatakse erinevaid loomi, räägitakse talust, tutvustatakse põllul tehtavaid töid ja talus olevat tehnikat.
PÄÄSUPESA PRIA PROJKETID AASTAL 2023 :
Aitäh, Ülle Prommik, et jätkuvalt organiseerid ja hoolid!
PRIA projektidega tõstetakse teadlikkust põllumajandusest ja taimekasvatusest: õpitakse väärtustama toitu, seda ise kasvatama ning töötlema; arendatakse mänguliselt keskkonnahoidlikku mõtteviisi; kujundatakse tervisliku toitumise harjumusi; õpetatakse toidu säilitamise erinevaid võimalusi; külvatakse, istutatakse ja hooldatakse taimi; degusteeritakse ja valmistatakse piimatooteid.
Läbi looduskeskkonnas tegutsemise õpib laps looduses toimuvat tähele panema, tajuma erinevate meelte abil, väärtustama looduses liikumist ja tegutsemist, hoolitsema taimede eest, kasutama säästlikult looduslikke vahendeid (komposteerimine), õpib tundma erinevaid juur- ja köögivilju, nende kasulikkust tervisele, õpib märkama muutusi looduses aastaaegade vahetumisel.
Talu külastuse eesmärgiks on tutvustada lastele põllumajanduslikke tegevusi ja toidusektorit üldisemalt. Lapsed külastavad põllumajandus-tegevusega mahetalu, kus neile tutvustatakse erinevaid loomi, räägitakse talust, tutvustatakse põllul tehtavaid töid ja talus olevat tehnikat.
PÄÄSUPESA PRIA PROJKETID AASTAL 2023 :
- 28.03.23 Mitmepalgeline piim - Mesimumm
- 12.04.23 Viinamärdi talu külastus - Päikesepõnn
- 4.05.23 Maaelu Teadmuskeskuse kartuli sordiaretuse õpituba - Peppa, Lotte
- 5.05.23 Reggio Emilia õuesõppe õpituba - Õnnelapsed
- 17.05.23 Või valmistamise õpituba - Mõmmik, Kukupai
- 1.06.23 Emajõe kogukonnaaias permaaia rajamine - Muumi, Sipsik
Aitäh, Ülle Prommik, et jätkuvalt organiseerid ja hoolid!
Mesimumm õpitoas "Mitmepalgeline piim"
Mesimummi rühm (9) osales 28.03.2023 Tartu linna raamatukogus õpitoas Mitmepalgeline piim:
Mõned huvitavad faktid:
- Lastele räägiti piimatootmise ajaloost ning piima teekonnast meie toidulauale.
- Lapsed said teada, milliseid nõusid kasutati vanasti piimasaaduste valmistamisel, kuulsid lugu piimapakendite ajaloost ning neil oli võimalus näha erinevaid piimapakendeid.
- Lastele näidati, milliseid lehmi Eestis kasvatatakse.
- Lapsed said teada, et lisaks lehmadele on ka teisi loomi, kes piima annavad.
- Lapsed uurisid koos piima (nt Mis värvi see on? Mis lõhnaga? Mis maitsega?) ning said palju teadmisi piimast (nt Millest koosneb piim? Milliseid vitamiine piim sisaldab? Miks mõnel inimesel on piima vastu allergia? Kellele piima vaja on? jne).
- Lapsed kuulsid, millest saab ise piima teha. Koos juhendajaga prooviti teha kaerapiima.
- Lastele räägiti erinevatest maitsepiimadest.
- Lapsed proovisid poes olevaid maitsepiimasid ning reastasid piimad meeldivuse järgi.
Mõned huvitavad faktid:
- Lehmale antakse magneteid, et söödud naelad maost välja saada.
- Lehmad ei erista punast ja rohelist värvi.
- Lehm joob päevas 10 ämbrit vett.
- Lehmad on nutikad loomad - nad jätavad esimese korraga meelde oma teekonna (nt laudast põlluplatsini).
- Lehmad ei näri toitu, vaid neelavad koheselt alla. Toit tuleb aga ülesse tagasi ning seda hakatakse mäletsema. Nii teevad nad mitu korda.
- Lehmad higistavad nina kaudu.
- Lehma saba on parmupiits.
Päikesepõnn külas Viinamärdi talus
Paljud Päikesepõnni (16) rühma lapsed polnud päris lambaid kunagi näinud ja seega oli nende ootusärevus suur.
Tallu jõudes võeti kõiki sõbralikult vastu ja juhatati laudade äärde, kus räägiti lammastest ning lapsed said täita töölehte. Laudas nägid lapsed lambaid, said neid toita ja paitada. Kogu rühm oli üllatavalt julge - ei hirmutanud neid laudas olev lõhn ega ka suur hulk lambaid. Heina jagamine lammastele tundus eriti põnev just noorematele lastele. Seejärel tutvuti ruumiga, kus lambaid lüpstakse.
Tagasi õue suundudes sai maitsta lambapiimast tehtud juustu ja jäätist. Lõpetuseks ronisid lapsed heinapallidel ning tutvusid koer Roosiga.
Lapsed nimetasid talukülastuse juures oma lemmikuks tegevuseks jäätise söömise (see olevat olnud eriti maitsev ja üldse kõige parem jäätis, mis nad on söönud) ja lammaste toitmise. Samuti jäi lastele meelde heinapallidel hüppamine.
Kokkuvõttes meeldis reis rühmale väga ja suuremad lapsed lubasid Avatud talude päeval Viinamärdi talu uuesti külastada. Lambad olevat toredad loomad - neid said kõik nii näha, toita kui katsuda. Uueks teadmiseks nimetasid lapsed, et lisaks villale saab lammastelt piima, millest tehakse toitu.
Tallu jõudes võeti kõiki sõbralikult vastu ja juhatati laudade äärde, kus räägiti lammastest ning lapsed said täita töölehte. Laudas nägid lapsed lambaid, said neid toita ja paitada. Kogu rühm oli üllatavalt julge - ei hirmutanud neid laudas olev lõhn ega ka suur hulk lambaid. Heina jagamine lammastele tundus eriti põnev just noorematele lastele. Seejärel tutvuti ruumiga, kus lambaid lüpstakse.
Tagasi õue suundudes sai maitsta lambapiimast tehtud juustu ja jäätist. Lõpetuseks ronisid lapsed heinapallidel ning tutvusid koer Roosiga.
Lapsed nimetasid talukülastuse juures oma lemmikuks tegevuseks jäätise söömise (see olevat olnud eriti maitsev ja üldse kõige parem jäätis, mis nad on söönud) ja lammaste toitmise. Samuti jäi lastele meelde heinapallidel hüppamine.
Kokkuvõttes meeldis reis rühmale väga ja suuremad lapsed lubasid Avatud talude päeval Viinamärdi talu uuesti külastada. Lambad olevat toredad loomad - neid said kõik nii näha, toita kui katsuda. Uueks teadmiseks nimetasid lapsed, et lisaks villale saab lammastelt piima, millest tehakse toitu.
Lotte ja Peppa Maaelu Teadmuskeskuse õpitoas "Kartuli sordiaretus"
Lotte rühmast osales selles projektis 13 last ning Peppa rühmast 7 last.
Lastele tutvustati kõigepealt erinevaid kartulisorte ning nad said kaasa rääkida teemal "Erinevad toidud kartulist".
Lauale asetati kartuliõite pildid ning nendele vastavat sorti kartulimugulad. Lapsed pidid kartulimugulaid vaatlema ja võrdlema. Lapsed said teada, et ka kartul õitseb, kuid see ei ole lill, ning mugulatel ei ole juured, vaid idud.
Lastele toimus õpetlik liikumismäng/tegevus - kartuli panemine. Vahenditeks olid korvid ja kartulimugulad. Moodustati kaks võistkonda. Mängu käigus said lapsed teada, kui tihedalt ja kuidas pannakse kartuleid vakku.
Samuti said lapsed ise, oma käega, panna kartulimugulad mulda. Mulda pandi nelja sorti mugulad, mis tähistati kartulisordi nimega.
Lastele meeldis ise kartuleid mulda panna ning ka mäng kartuli panemisest tekitas elevust. Selgus, et nii mõnigi laps on koos vanematega kartuleid maha pannud. Tore, et seda kõike sai teha enda lasteaia õues ning ei pidanud kaugele minema. Lisaks saavad nüüd lapsed iga päev jälgida, kuidas kartulid kasvavad.
Lastele tutvustati kõigepealt erinevaid kartulisorte ning nad said kaasa rääkida teemal "Erinevad toidud kartulist".
Lauale asetati kartuliõite pildid ning nendele vastavat sorti kartulimugulad. Lapsed pidid kartulimugulaid vaatlema ja võrdlema. Lapsed said teada, et ka kartul õitseb, kuid see ei ole lill, ning mugulatel ei ole juured, vaid idud.
Lastele toimus õpetlik liikumismäng/tegevus - kartuli panemine. Vahenditeks olid korvid ja kartulimugulad. Moodustati kaks võistkonda. Mängu käigus said lapsed teada, kui tihedalt ja kuidas pannakse kartuleid vakku.
Samuti said lapsed ise, oma käega, panna kartulimugulad mulda. Mulda pandi nelja sorti mugulad, mis tähistati kartulisordi nimega.
Lastele meeldis ise kartuleid mulda panna ning ka mäng kartuli panemisest tekitas elevust. Selgus, et nii mõnigi laps on koos vanematega kartuleid maha pannud. Tore, et seda kõike sai teha enda lasteaia õues ning ei pidanud kaugele minema. Lisaks saavad nüüd lapsed iga päev jälgida, kuidas kartulid kasvavad.
Õnnelapsed Reggio Emilia õuesõppe õpitoas
Õnnelastest osales selles projektis 16 last. Õpituba viidi läbi Õnnelaste rühmaruumis.
Õpiti uus tarkusetera: iga päev võiks süüa vikerkaart, st et iga päev võiks süüa kõiki vikerkaarevärvi köögivilju.
Lapsed said teada, et köögiviljadest saab meisterdada, joonistada ja kleepida erinevaid tegelasi ja asju.
- Lastele jutustati lugu vikerkaarest ja aiasaadustest. Lapsed kleepisid köögiviljapiltidest vabal teemal pildi.
- Lapsed uurisid valgustahvliga erinevaid puu- ja juurvilju: milliseid mustreid ja kujutisi nad seal näevad. Lapsed proovisid nähtut joonistada.
- Lapsed panid köögivilju tokkide otsa ning sõid need ise ära.
Õpiti uus tarkusetera: iga päev võiks süüa vikerkaart, st et iga päev võiks süüa kõiki vikerkaarevärvi köögivilju.
Lapsed said teada, et köögiviljadest saab meisterdada, joonistada ja kleepida erinevaid tegelasi ja asju.
Mõmmik ja Kukupai või valmistamise õpitoas
17.05 käisid Pääsupesa lasteaias külas toredad tädid Eesti Piimandusmuuseumist, kes näitasid Kukupai (2) ja Mõmmiku (5) lastele, kuidas saab koorest võid. Lapsed said ise võimasinat ringi ajada ja võimaluse sel viisil osa saada või valmistamise protsessist. Võimasina ringiajamine muutus iga minutiga järjest raskemaks, seega tegid lapsed seda kordamööda üksteist abistades. Või valmimine võttis aega umbes 10 minutit. Kogu tööprotsessi saatis mõnus akordionimuusika, mille saatel oli vahva tantsida ning aeg möödus väga kiiresti. Kaasas olid erinevad maketid loomadest ning terve programmi jooksul räägiti lastele või valmistamise etappidest. Valminud võid said lapsed maitsta pehme sepiku ja leivaga. Võisaiale/leivale sai peale rüübata koorest eraldunud petipiima, mis maitses nagu rõõsk koor.
Sipsik ja Muumi Emajõe kogukonnaaias permaaia rajamisel
01.06.23 käisid Muumid (14) ja Sipsikud (12) Emajõe kogukonnaaias. Lastele tuli järele buss, mis viis nad pärast tagasi lasteaeda.
Lapsed said ülevaate kogukonnaaiast ja tuttavaks paljude taimedega. Kogu tegevus oli lõbus ja mänguline: lapsed lustisid okstest kala ja konna sees, liikusid ühest kohast teise nagu „konnad“ jm.
Lastele näidati põnevat samblakatusega maja, kus hoitakse tööriistu. Uudistada sai aias kasvavaid puid ning arvata, mis viljapuud seal kasvavad. Lapsed vaatasid ja nuusutasid maitsetaimede spiraalil kasvavaid taimi, kaevasid ning sõelusid mulda, et seda peenrale viia. Koos juhendajaga tehti valmis peenar, kuhu külvati lille- ja porgandiseemneid ning istutati petersellitaimi. Ojast ning suurtest pangedest tõid lapsed taimedele vett ning andsid seemnetele oma heade mõtete ja sõnadega jõudu kasvamiseks.
Tagasisidena rääkisid lapsed, mis neile meeldis ja mida õppisid: porgandi- ja lilleseemnete külvamine, mulla kaevamine ja sõelumine, käru lükkamine, peterselli istutamine, ise vee tassimine ja kastmine, maitsetaimede jt taimi tundma õppimine (nuusutamine, maitsmine), meeldis looduses olla, bussisõit ja ka tädi, kes neid juhendas. Sügisel lähevad lapsed vaatama, kuidas nende taimed on kasvanud.
Lapsed said ülevaate kogukonnaaiast ja tuttavaks paljude taimedega. Kogu tegevus oli lõbus ja mänguline: lapsed lustisid okstest kala ja konna sees, liikusid ühest kohast teise nagu „konnad“ jm.
Lastele näidati põnevat samblakatusega maja, kus hoitakse tööriistu. Uudistada sai aias kasvavaid puid ning arvata, mis viljapuud seal kasvavad. Lapsed vaatasid ja nuusutasid maitsetaimede spiraalil kasvavaid taimi, kaevasid ning sõelusid mulda, et seda peenrale viia. Koos juhendajaga tehti valmis peenar, kuhu külvati lille- ja porgandiseemneid ning istutati petersellitaimi. Ojast ning suurtest pangedest tõid lapsed taimedele vett ning andsid seemnetele oma heade mõtete ja sõnadega jõudu kasvamiseks.
Tagasisidena rääkisid lapsed, mis neile meeldis ja mida õppisid: porgandi- ja lilleseemnete külvamine, mulla kaevamine ja sõelumine, käru lükkamine, peterselli istutamine, ise vee tassimine ja kastmine, maitsetaimede jt taimi tundma õppimine (nuusutamine, maitsmine), meeldis looduses olla, bussisõit ja ka tädi, kes neid juhendas. Sügisel lähevad lapsed vaatama, kuidas nende taimed on kasvanud.
SÜDAMEKUU 2024
Südamekuu tähistamine toimus aprillis ning oli mõeldud kõikidele pääsupesalastele. Ühe tegevusena kogusid lapsed ja õpetajad terve aprillikuu kõnniringe. Kõndimise ajal tutvuti lasteaeda ümbritseva keskkonna ja selle muutumisega (pungad, putukad, tuul, vihm, prügi koristamine jm). Juhuslikel päevadel ilmusid kõnniraja äärde plakatid ülesannetega, mille lahendussõna tuli märkida ristsõnasse. Kuu lõpus said lapsed ristsõna lahenduseks kokku märtsikuistel valimistel võidu saanud idee. Selleks oli laste valikul Kommimasin. Aktiivseim rühm sai aprillikuu lõpus üheks aastaks oma valdusse Pääsupesa "Tervisetähtede rändkarika". Võitjad läbisid sel aastal 39 ringi (17km). Aktiivseim kolleeg, kes töötajatele mõeldud iganädalastes ettevõtmistes kaasa lõi, sai individuaalse "Pääsupesa tervisetähe" tiitli.
Südamekuu lõpuüritusel 2.05.23 tegi Tervisemeeskond etenduse „Vaimse tervise viis vitamiini“ ning toimus Kommimasina esitlus.
Südamekuu lõpuüritusel 2.05.23 tegi Tervisemeeskond etenduse „Vaimse tervise viis vitamiini“ ning toimus Kommimasina esitlus.
TEATRIETENDUSED
KAPSAMAMMA VÕLUAED
Teater Nipitiri mängis 28.03.23 kell 16 Pääsupesa saalis etendust KAPSAMAMMA VÕLUAED.
Jänes Josephine Caroline kasvatab oma juurviljaaias maitsvaid köögivilju, mis panevad nii mõnelgi naabril suu vett jooksma. Kits Kaarel Kõversilm on laiskvorst, kes tööd ei viitsi teha ja veedab aega unistades. Paraku on aga nii, et ainult unistuse jõul aedviljad ei kasva. Ka metssead Holger Hoopleja ja Melissa Mercedes Maasikamammu on majanduslikes raskustes. Toit on otsas, raha samuti... Mida teha?
Algavad seiklused, mille käigus selgub, et laisal pole sööki, kuid virgal on. Kordame üle vana tõe, et teiste asju ilma loata võtta ei tohi. Etenduse käigus saavad lapsed teada ka seda, kuidas maitsev ja tervislik söök meie toidulauale jõuab. Töö aias nõuab aega ja hoolt. Kevadel tuleb seemned mulda panna ja kapsataimed peenrale istutada. Taimed vajavad meie hoolitsust ja armastust. Nii kasvavad sügiseks imelised ja suured köögiviljad, mis sisaldavad palju vitamiine ja on maitsvad ning tervislikud.
Jänes Josephine Caroline kasvatab oma juurviljaaias maitsvaid köögivilju, mis panevad nii mõnelgi naabril suu vett jooksma. Kits Kaarel Kõversilm on laiskvorst, kes tööd ei viitsi teha ja veedab aega unistades. Paraku on aga nii, et ainult unistuse jõul aedviljad ei kasva. Ka metssead Holger Hoopleja ja Melissa Mercedes Maasikamammu on majanduslikes raskustes. Toit on otsas, raha samuti... Mida teha?
Algavad seiklused, mille käigus selgub, et laisal pole sööki, kuid virgal on. Kordame üle vana tõe, et teiste asju ilma loata võtta ei tohi. Etenduse käigus saavad lapsed teada ka seda, kuidas maitsev ja tervislik söök meie toidulauale jõuab. Töö aias nõuab aega ja hoolt. Kevadel tuleb seemned mulda panna ja kapsataimed peenrale istutada. Taimed vajavad meie hoolitsust ja armastust. Nii kasvavad sügiseks imelised ja suured köögiviljad, mis sisaldavad palju vitamiine ja on maitsvad ning tervislikud.
SIRIN SÄRIN
Tallinna Lepatriinu Lasteteater mängis 5.04.23 kell 16 etendust SIRIN SÄRIN.
Üllatusi täis õhtu! Maal vanaema juures hakkas juhtuma nii mõndagi. Küll kolisid salaja majja hiired, küll kadus elekter. Tundus, et üllatustel ei tulegi lõppu! Lustakas lugu sellest, kuidas toime tulla ootamatutes olukordades ja kuidas jääda tähelepanelikuks ja hoolivaks.
Üllatusi täis õhtu! Maal vanaema juures hakkas juhtuma nii mõndagi. Küll kolisid salaja majja hiired, küll kadus elekter. Tundus, et üllatustel ei tulegi lõppu! Lustakas lugu sellest, kuidas toime tulla ootamatutes olukordades ja kuidas jääda tähelepanelikuks ja hoolivaks.
METSA ISTUTAMINE
ÕPPEAASTA 2021-2022
Tunnuslause:
Lustlikult ja loovalt imelises looduse raamatukogus.
Eesmärgid:
Lustlikult ja loovalt imelises looduse raamatukogus.
Eesmärgid:
- Laps väärtustab ja loob uusi seoseid avastades raamatumaailma ning teda ümbritsevat looduskeskkonda.
- Lapsel on võimalus end loovalt väljendada, saades kogemusest juurde julgust, enesekindlust, uusi teadmisi ja oskusi (nt kehatunnetusest).
- Lasteaia meeskond toetab ja teeb koostööd peredega lapse eesmärgipärasel arendamisel ning mitmekülgsete kogemuste pakkumisel.
2021/2022 ÕA AVAÜRITUS (02.09.2021)
2. septembril toimus Tartu Lasteaed Pääsupesa 2021-2022 õppeaasta avaüritus. Meie selle aasta tunnuslauseks on Lustlikult ja loovalt imelises looduse raamatukogus.
Inspireerituna õppeaasta tunnuslausest, said väikesed ja suured pääsupesalased meie õuealal terve hommikupooliku vältel lustida erinevates tegevuspesades.
Külastati Võluaias Lilleneiut ja Rebast, Salapärases metsas Pokut, Müstilises mutukahotellis Lepatriinut, Haldjasalus Metshaldjat ja Metsaraamatukogus Raamatukoguhoidjat ning Raamatukoid.
Inspireerituna õppeaasta tunnuslausest, said väikesed ja suured pääsupesalased meie õuealal terve hommikupooliku vältel lustida erinevates tegevuspesades.
Külastati Võluaias Lilleneiut ja Rebast, Salapärases metsas Pokut, Müstilises mutukahotellis Lepatriinut, Haldjasalus Metshaldjat ja Metsaraamatukogus Raamatukoguhoidjat ning Raamatukoid.
MIHKLIPÄEV (29.09-04.10.2021)
Mihklipäeva askeldustega tegeleti rühmades terve nädal (29.09-03.10.2021). Lapsed värvisid enda jalajälgi, meisterdasid loomi (nii kunstivahenditest, looduslikest materjalidest kui ka aiasaadustest), tegelesid robootikaga, askeldasid meie aiakastide juures ning korjasid erinevaid looduslikke materjale (lehti, tammetõrusid, kastaneid ja lilli).
